Rohukonnadest

Üks liik, keda me Tere, kevad! vaatlustes jälgime, on ROHUKONN. Meie juhendaja Val Rajasaar palub lastele edasi öelda järgmist:

Mitmel pool on juba kohatud lumel ja lumelaikude vahel kakerdamas konni. Tuletan meelde, et rohukonna vaatluse õige kuupäev on siis, kui nad kuskil veekogus juba kudema on asunud, st siis kui nad juba krooksuvad. Kuulake plaadilt ka konnade hääli, et rohukonn teiste hulgast ära tunda. Peamiselt tuleb vahet teha raba- ja rohukonna laulul, sest need kaks liiki koevad samal ajal ja rabakonn isegi veidi varem mõnikord. Head konnalaulu kuulamist.

Aeg kevadet märgata

Lisaks muudele põnevatele tegevustele õues kutsun taas teid kevadet märkama. Praegu on aeg, mil kevade  esimesed liblikad (lapsuliblikas, koerliblikas) on oma kevadlende tegemas, metsast leiad toredaid punaseid seeni ehk karikseeni, esimesed kevadlilled - paiselehed  - on nagu kollased päikesed tee serval, sarapuu õite märkamiseks pead seda põõsast lähemalt uurima. Anna mulle teada, milliseid kevade märke oled leidnud?

                                        paiseleht ja lapsuliblikas

sarapuu õitseb (punane õis)

Pildimeenutus leiva- ja võiteost

Õpetaja Külli saatis mulle tänasest päevast mõned pildid.

Linnud saabuvad!

Kuigi kevade tulek on olnud üsna arglik, võib kõikjal juba jälgida linde-kevadekuulutajaid. Minul õnnestus täna näha kiivitajaid, lõokesi ja toonekurgi. Artur nägi toonekurgesid laupäeval.

Aneti koduaias näitasid end METSVINT JA PUNARIND.

 Kõik need linnukesed on ka Tere, kevad! vaatlusalused liigid.

Aitäh Anetile toredate fotode eest!

                                                                             

Mäng "Loomalapsed"

SEE mäng aitab sul meenutada loomalaste nimetusi. Õigesti ühendatud paarid kaovad mänguväljalt.

Lepatriinud on ärganud

Aitäh Anetile, kes selle toreda kevadpildi saatis.

2. aprill - rahvusvaheline lasteraamatupäev

Täna tähistatakse väga paljudes riikides LASTERAAMATUPÄEVA. Sel aastal on eriline see, et maailma lastele on selle päeva puhul läkituse kirjutanud AINO PERVIK. Ta kirjutab sellest, et raamat mäletab oma kirjapanemise aega. Lugedes ammu kirjutatud raamatuid, saame teada, mida mõtlesid  ja millest unistasid sel ajal elanud inimesed. See on väga põnev ja rikastav.

Loodan, et sinagi leiad nädalavahetusel aega raamatu seltsis olla. See on nii mõnus!

                                                                                                                                                              Aino Pervik